Pereteenuste küsitlus

KÜSK-i poolt toetatud pereteenuste arendamise projekti raames viis Famigo oktoobris läbi küsitluse Lääne-Virumaa elanikele. Uuring oli koostatud internetikeskkonnas ja levis Facebookis. Saime juurde häid mõtteid, kuidas arendustöös edasi liikuda. Aitäh kõigile vastajatele! Teeme ka väikse kokkuvõtte tulemustest.

Vastajad teadsid meie maakonnas järgmisi teenuseid: psühholoog (71,6% vastanutest), psühhiaater (62,2%), pereterapeut või –nõustaja (36,5%), paarisuhte või vanemluse koolitus (21,6%). Varasemalt on kasutatud teenuseid psühholoogi (39,2%), psühhiaatri (20,0%) ja pereterapeudi (12,2%) juures; paarisuhte või vanemluse koolitusel on osalenud 16,2%. Ühtegi loetletud teenust ei olnud kasutanud 6,8% ja 36,5% märkisid, et nad ei tunne hetkel teenusteks vajadust.

Väga huvitavad vastused kujunesid küsimusest, milliste näitajate järgi valitakse spetsialisti, kelle poole pöörduda. Kõige enam (67,6%) peeti oluliseks, et spetsialisti väljaõppe ja tausta kohta on info kergesti kättesaadav. Meil on selle üle väga hea meel, et inimeste teadlikkus on kasvanud, mõeldakse ette abi tõenäolisele kvaliteedile ja „põrsast kotis“ ei soovita. Samuti hinnati üsna kõrgelt seda, et mõni tuttav soovitaks spetsiaisti ja teenus oleks soodne (mõlemad 47,3%). Valdavalt soovitakse abi kättesaadavust kodu lähedal, vaid 5,4% eelistaksid teenustel käia kodust kaugemal, kus keegi neid ei tunne. 32,4% vastajatest hindasid oluliseks, et väärtushinnangud ja arvamused spetsialistiga kattuksid. Vähem oluliseks peeti seda, et teenus oleks tasuta (28%) ja spetsiaisti teatakse varasemast (13,5%).

Kõige enam otsitakse tänapäeval infot teenuste ja spetsialistide kohta ikka internetist (83,8%); konkreetselt Facebookist hangivad infot 25,7% vastajatest. Väga oluliseks peetakse sõbralt või tuttavalt saadud infot (47,3%). Muud infoallikad on vähem populaarsed, nt valla või linna koduleht (24%) ja kohalikud lehed (12,2%), lastekaitse ja perearstid vms (1,4%).

Rohkem kui pooled vastajatest tunnistavad, et neil on esinenud ärevust viimase kahe nädala jooksul: 41,9% on tundnud seda paaril korral ja 16,2% korduvalt. Pidevaid muremõtteid tunnistavad 1,4%.

Hea on teada, et 67,6% vastanutest on võtnud viimasel ajal natuke aega iseendale, et lõõgastuda. Pere või sõpradega on veetnud aega vastavalt 48,6% ja 47,3% vastanutest. 21,6% on tarbinud erinevat meelelahutust. Murettekitav on 12,2% inimeste vastused – nad pole saanud viimasel ajal lõõgastuda ega teha midagi iseenda jaoks toetavat. Samuti tunnistab 4,1%, et on viimasel ajal kasutanud lõõgastumiseks mõnuaineid või ravimeid.

Pea pooled (47,3%) vastasid, et sooviksid osata oma lähedastega paremini suhelda. 20,3% tunnevad, et ei kontrolli kodust olukorda hästi ja sama paljud leidsid, et nende kodus võiks olla vähem tülisid. 16,2% tunnistavad, et nende lapsel esineb käitumisprobleeme. Umbes viiendikul vastajatest on mure paarisuhtega: 10,8% kogevad partneri poolt erinevat emotsionaalset agressiivsust (solvamine, mõnitamine jms) ja 8,1% tunnevad, et on väsinud oma praegusest suhtest.

Suured tänud kõigile vastajatele, kes lisaks tõid välja konkreetseid teenuseid, mida võiks meie kodukohas veel olla ning kes jagasid oma mõtteid ja muresid seniste kogemustega erinevate spetsialistide juures. Famigo meeskond on rõõmus, et vastuseid oli palju ja nende pinnalt on võimalik edasi töötada, kuidas maakonna peredele soovitud teenuseid pakkuda.